hümn

Vaatasime pojaga usinalt kergejõsutiku MM'i ning mingil hetkel sattusime autasustamisele. Kahjuks päris täpselt ala ei mäleta, aga kulla võitis Jamaica naisvõistleja. Mina üritan pojale seletada, et kohe hakatakse hümni mängima ning näidatakse Jamaica lippu. Poja vastu, et mis lippu, et kas Eesti lippu? Ma siis uuesti räägin, et nüüd mängitakse Jamaica hümni jne. Karl Erik seepeale, et jah, Maika hümni. Mina ikka, et ei ei Jamaica mitte maika, poja kindla veendumusega, et jah, Maika.

Tegim ma ühel laupäeval pannkooke ning Karl Erik askeldas toas. Ühel hetkel astus ta kööki sisse ning teatas: "Issi, ma sõin lasteaias salatit..". No ma muidugi kiitma, et oi kui hea laps jne, et salatit peab sööma, sest ega seda eriti juhtugi kui laps meil salatit sööb. Olin ma oma jutu lõpetanud teatas ta: "... ja sülitasin kohe välja". Selle peale ei osanud ma enam midagi ütelda.

Kes ma olen?

Ühel õhtul magamaminnes vestlesime voodis ning mingil hetkel teatas Karl Erik:
Mina olen mittekeegi. Issi, lepime kokku, et sina oled sina ja mina olen mina ja emme on tema ja vanaema on tema ja vanaisa on tema!