...siis kui kodus jääb vaikseks...

Rahajuttu

Kui Karl Erik 2-aastaseks sai ning emme tööle siis hakkas meie peres kõlama ka pidevalt rahajuttu. No ikka ju laps küsis, et miks emme või issi tööle peavad minema ja siis muudkui selgitasime, et ikka selleks, et tupsukesele mänguasju osta. Aastad läksid ja selgituste hulka hakkasid ilmuma ka sõnad - elekter, küte, toit ja vesi ning riided. Seda on Karl Erikule korduvalt räägitud kuid nagu ikka on kõik kui hane selga vesi. Sest tema jahvatab kogu aeg milliseid LEGOsid tal väga vaja saada on. Õnneks teeb ta piisavalt palju pahandust, seega saame karistuse põhjuseks tuua ning talle kõike mitte osta.
No aga nüüd on hakanud kutil hambad vahetuma. Juba teine tuli ära ning loomulikult oodatakse hambahaldjalt raha. Omal ajal olid vaid päkapikud sellised müstilised olevused kes kommi tõid nääride eel. Praeguse aja laste jaoks on lisandunud veel toredaid tegelasi kes kõik midagi toovad. No nagu hambahaldjaski - ja sellest olevusest sai poiss teada lasteaiast. Ning kuidas me ütleme, et ja kallis, Kostivere lastel käib hambahaljas aga ümberkaudsetesse küladesse ta kahjuks ei tule... Ja hambahaldjas ei too kommi vaid suisa sularaha. Krooniajal oleks ta ilmselt toonud 1 krooni nüüd aga hoiaks kutt ilmselt väevõimuga hambaid suus kinni kui hambahaldjas vaid 10 senti peaks tooma. Ikka 1 eurot vaja. Esimese hamba puhul ta lootis salamisi, et haldjas toob talle 5 eurot... Ja siin ei ole rahajutust kasu, sest selle raha vahetab ju hamba vastu hambahaldjas mitte ema või isa. Jääb vaid üle rõõmustada, et meie maal see lihavõttejänkude levik ei ole massiline olnud ning ei pea õue täis peitma šokolaadist mune ning siis neid otsima minema, sest meie kutt kohe kindlasti otsida ei viitsiks, selle töö peaksime meie issiga ära tegema, et tema rahus siis pugida saaks.
Aga rahajuttu me ikka räägime edasi, et kuhu see kulub ja kuidas emme ja issi kah igasuguseid asju tahaks ja üldse, et mis elus tähtis on. Äkki lõpuks kui suureks saab ikka jääb midagi meelde...???

8 kuud

Piibe Mariel täitus täna 8 elukuud. Ilm on kohutavalt talvine, lund paksult ning naabrite akna all seisab laua üks suur ja uhke lumememm.

Piibel aga on oma kõrge ea juures kogu aeg kiire. Tuiskab mööda elamist ringi - ühest toast teise - ja otsib mida saaks suhu pista. Üldjuhul on põrandad ja alumised riiulid puhtad kuid vahel on ikka Karl Erik midagi vedelema jätnud või siis emme unustanud kapinurgale miskit põnevat. Ja kööki tasub alati rünnata, soovitavalt vaikselt, sest siis on võimalik ka kassisööki näppima pääseda!
Selili Piibe end naljalt panna enam ei lase, hakkab kohe väga kõvahäälselt ja solvunult protestima - ega ta mingi titt ju enam pole. Seega on mähkmevahetus enamasti tülikas. Potil käib ning suure osa kehast väljatulevast kraamist saab ka potti poetatud.
Üldiselt on kõige mõnusam olla püstiasendis. Viimaste päevade lemmikuks on saanud koristamine tolmuimejaga. Selle najale saab end püsti vedida ning siis vaikselt edasi tatsata. Ka soe õhk mis tolmuimejast näkku tuleb on mõnus.
Loomulikult on ka süles kohutavalt mõnus olla. Eriti emmet patsist tirida ning siis seda patsi endale suhu toppida. Emme teeb alati siis nii naljakat häält, mis kohe kisub juukseid uuesti suhu toppima. Samas on süles juba ka piisavalt igav. Sinna on tore saada aga samas siis tahaks kohe sealt ka minema saada - elu on nii huvitav ning ei tohi ometi elamata jääda!
Magamine on üldjuhul nõrkadele. Aga vahel ju võib kah kui emme kaisus on või siis kärus kui emme nagu hullumeelne mööda küla kindlas tempos ringi kablutab - ning loomulikult vaikuses, sest nii kui häält teha on midagi põnevat toimumas ning magada pole aega.
Söömine läheb juba päris hästi - hommikul ja õhtul saab putrusid puuviljapüreega ning lõunal antakse juurikapüreesid lihaga - vahel oskab emme päris head lobi teha aga vahel ikka on suu kinni liimitud. Kõige paremat kraami kannab emme jätkuvalt endaga kaasas aga väga tihti seda enam ei anta.
Mänguasjad on lahedad - eriti sellised mis kolisevad, sest patsutamine ja kolistamine tulevad hästi välja ning tekitavad head tuju. Ka telekas on lahe - eriti reklaamid.
Vesi meeldib siiamaani, kuid vanni eriti teha ei saa, sest vannis mõnulejat ei ole - on ju sealgi tarvis end püsti vedida - mis neist jalgadest ikka leotada, seetõttu peseme kiiresti kraanikausis.
Kõige vahvam asi siin kodus on kiisu! Kahjuks ei meeldi kiisule eriti Piibe. Ilmselt võib põhjuseks olla mitu peotäit karvu, mida Piibe on kassilt välja tõmmanud...
Aga kui Piibe kiisut näeb siis ta hakkab alati rõõmsalt kriiskama ning kui küsida "Kus kiisu on?" siis vaatab Piibe kiiresti akna poole, sest tavaliselt on kiisu aknalaua peal.
Hüpata meeldib, kiikuda meeldib lausa arutult. Elada meeldib!