teisipäev, 25. september 2012

Ja jälle sünnipäev...

Seekord saime siis lustida meie noorhärra sünnipäevapeol. Päris sünnipäev jäi nädala keskele ning seetõttu möödus see tagasihoidlikult - hommikul kell 7 oli äratus - kiired kallid ja musid ning kingituse üleandmine ning siis kähku riidesse ja autosse, et lasteaeda sõita. Seal ta siis nautis rühmakaaslaste tähelepanu ning õhtul kutsus sõbra Egerti külla, sest kingiks saadud Hero Factoryd oli tarvis kokku panna.

Sünnipäeval sai ka küünlaid puhutud ja pannkoogitorti söödud.

Ning varsti see päev läbi oligi ning algas laupäevase peo ootus.

Kuna sünnipäeva pidu oli plaanis pidada õues, siis eelmise nädala kõige külastatavam interneti lehekülg oli kindasti ilmateate leht :). Nädala alguse pool lubas laupäevaks lausvihma aga õnneks prognoos paranes ning laupäeva hommik teretas meid päikesepaistega!
Kurvaks tegi muidugi asjaolu, et päris palju külalisi kohale ei tulnud kuid need kes tulid said lustida täiega ning Karl Erikule meeldis oma sünnipäev kah väga.

 Pimesi inimese joonistamine meeldis lastele väga.

 Joonistati kohe mitmeid kordi ning alati tulid välja imelised olevused, kellel käed käed peast või siis jalad lõua alt välja kasvasid.

 Kõige pisematele toodud atribuutikat nautisid kõik väga, Puhhi majja mahtus ühekorraga sisse 6 mürgeldajat!

 Ka suured joonisatsid - muidugi võistlusena. Ning ei erinenud ka nende elukad laste omadest eriti.

 Suur magnet oli üle külaplatsi liuglev kiik, mõni laps ei saanudki sealt 3 tunni jooksul ära. Sõita said kõik, kes vähegi julgesid!

 Ja et emad-isad ei külmetaks lustivaid lapsi vaadates, siis me ei jootnud neile mitte soojendavaid ja joovastavaid jooke vaid panime võistlema - joosti ja tutvuti meie külaga ning söödi võidu šokolaadi!

 Mütsi-salli-kinnaste vahetus ning jooksuga šoksi sööma!

 Naabrinaine tegi Hero Factory tordi. Nägi hea välja ning maitses hirmus hästi. Olles viimastel aastatel külastanud päris palju erinevaid laste sünnipäevai on kõigil enamasti üks ühine tegur - lapsed ootavad torti ja siis võtavad oma tükkidest ampsu ning kaovad. Ja kõik need näritud torditükid maanduvad lõpuks prügikastis. Selle tordi puhul oli asi vastupidine, kõik söödi ära ning mõni küsis juurdegi!

 Wow!

Naabrionu tõstis Karl Eriku 6 korda taevasse!

Jääme ootama järgmist aastat ning lootma, et emme-issil ideed ei lõpe! :)