tegemisi

Karl Erik on nüüd pea 2 nädalat kodus olnud, sest kasvataja ütles väga delikaatselt, et poisil on köha... noh oli ju kah... lihtsalt nagu kiuste ta kodus ei köhinud...
Igatahes sel korral me imekombel teineteist hulluks pole veel suutnud ajada (kaks kõva kivi). Ilmselt on asi ka selles, et vahepeal oli mõned päevad külas vanaema Leida ning iga soovipojake sai ju nagu havi käsul täidetud :) ja oma osa on ka sellel, et ma olen suht lõdvalt suhtunud igapäevasesse multikavaatamisse...noh ta ikka on selle aja jooksul kõvasti värelevat ekraani vahtinud. Aga kui arvestada, et maist septembrini kutt oli pea kogu oma ärkveloleku aja õues siis mis see paar nädalat telekat ikka nii väga on - nagunii varsti jälle lasteaeda ning loodetavasti tuleb ka peagi lumi maha, et lapsed ei peaks poris püherdama.
Piibe hakkas 27. novembril ennast seljalt kõhule keerama. Katsetusi selles vallas oli ta teinud juba mitmeid päevi, kuid ei tulnud see raske füüsiline tegevus veel välja. Nüüd aga muudkui krutib ennast. Eriti agaralt kasutab ta seda võtet öösiti - eks ta oma peaga keerab ennast söögi poole aga satub kõhuli ning siis on vigin lahti.
Söömine kulgeb piigal tohutu kiirusega - ikka korralikult ja kiiresti, enamsti ei jõua uni veel peale tulla kui kõht juba täis saab. Karl Erik oli oma ajal totaalne vastand - ta muudkui uneles ja venitas. Ja kui aus olla, siis venitab ta ka praegu süües...kõik toimub aegluubis. Nii et on lootust, et Piibest asjalikum sööja tuleb!
Karl Erikut on vahepeal tabanud ka teadmistehimu - õpib muudkui tähti ja loeb sõnu kokku ning issi abil sai isegi jõuluvanale kiri valmis kirjutatud - loomulikult kuulus kirja kirjutamise juurde ka palju mossitamist ja tigetsemist ja peaagu kirja puruks rebimine aga lõpuks sai kiri siiski valmis ning sussi sisse pandud ning hommikuks oli päkapikk selle kirja kommi vastu vahetanud. Loodame siin nüüd iga päev, et jõuluvana ikka soovitud asjad tooks!
Samuti on igapäevane nähtus numbrite õppimine - nende kirjutamine või siis näppude kokkulugemine. Niiet meil on üllatavalt tore olla kuid kutt igatseb hirmsasti lasteaia sõprade järgi ning mina vaikuse ja rahu järgi... paar päeva veel!