reede, 31. detsember 2010

pärleid

Jõululaupäeva õhtune pidusöök toimus mõnusas ja armsas seltskonnas, kõik olid laua ääres - vanaemad ja vanaisa, onu Aare ja tädi Anneli tublist sööjast Mirdist rääkimata. Ainuke kes puudus oli Karl Erik. Tal oli lihtsalt nii palju teha, et söögini ei jõudnud. Lõpuks ainult jõuluvanale ärarääkimise hirmus tuli kutt lauda ja sõi 1 keedukartuli kuhja ketšupiga. Ja siis õhtul enne magamaminekut oli menüüs sama roog, mille kohta ta teatas, et see on tema lemmik ja üleüldse maailma parim toit (ikka see 1 kartul ketšupiga).
Järgmisel hommikul söögilauas kui kõik hääd ja paremat ette tõstsid ning Karl Erikut sööma kutsusid, teatas kutt kuldset sõnad. Ta ütles, et ta ei saa sööma tulla, ta magu peab puhkama! Kahest kartulist ja ketšupist mis eelmisel õhtul söödud sai!