reede, 23. juuli 2010

suvi

Nagu suvel kipub olema, on nagu küllaga vaba aega ja samas ei ole kah. On puhkus, nii mul kui Karl Erikul ning kuna ilmad on sellised nagu nad on, siis elab kutt päevad läbi õues. Päevad läbi on üks ringi jooksmine ja kisa ümber majade, õnneks ei lärma ainult minu laps aga ei saa salata, et tema hääl kostab teiste omadest ikka korralikult üle.
Igatahes on kutt õhtuti surmväsinud ja hirmnäljane, mis aga ei tähenda, et ta korralikult sööks ning poole päevani põõnaks.
Eile päeval oli poiss taas magamata, no tal lihtsalt ei ole selleks aega, sõbrad ju mängivad ning kindlasti jääb ta magades millegist väga tähtsast ilma. Ja õhtul kuskil peale 9-t kui hakkasin teda tuppa sööma ja pesema ajama (oi ta oli räpakoll) siis hakkas meie pisike draamakunn tööle. Käed tõusid ahastades taeva poole ning kutt teatas, et ta ei taha magama minna, sest magamine võtab tal nii kaua aega. Ausalt öeldes oli see väikese mehe maailmavalu päris naljakas vaatepilt. Aga lõpuks oli see kuri ema, kes haaras väsind mehe kaenlasse ja taris tuppa (saades mitmeid sinikaid ning karjumisest kõrvakahjustusi:). Siis muidugi tuli omakorda ooper läbi teha, sest kui kutt nägi talle valmis pandud sööki, siis ei olnud ta sellega rahul, et sööki nii VÄHE on. See oli midagi nii erakordset, sest ta tavaliselt kurdab, et kõike on liiga palju. Ja küll ta siis jälle nuttis ja jauras selle pärast. Lõpuks teatas, et jonn ei taha üle minna ja jonn on temast tugevam. Aga lõppeks sai siiski söödud (juurdegi pidin sööki panema), põrsajalad pestud ning voodisse, kus kustus imekiiresti.
Sellised need mõnusad kuumad suvepuhkuse päevad meil siis on, igal hommikul tundub õhtuni pikk maa olevat ning äkitsi on õhtu käes ja ei teagi kuis see nii kiirelt mööda on lennanud.