Rahajuttu

Kui Karl Erik 2-aastaseks sai ning emme tööle siis hakkas meie peres kõlama ka pidevalt rahajuttu. No ikka ju laps küsis, et miks emme või issi tööle peavad minema ja siis muudkui selgitasime, et ikka selleks, et tupsukesele mänguasju osta. Aastad läksid ja selgituste hulka hakkasid ilmuma ka sõnad - elekter, küte, toit ja vesi ning riided. Seda on Karl Erikule korduvalt räägitud kuid nagu ikka on kõik kui hane selga vesi. Sest tema jahvatab kogu aeg milliseid LEGOsid tal väga vaja saada on. Õnneks teeb ta piisavalt palju pahandust, seega saame karistuse põhjuseks tuua ning talle kõike mitte osta.
No aga nüüd on hakanud kutil hambad vahetuma. Juba teine tuli ära ning loomulikult oodatakse hambahaldjalt raha. Omal ajal olid vaid päkapikud sellised müstilised olevused kes kommi tõid nääride eel. Praeguse aja laste jaoks on lisandunud veel toredaid tegelasi kes kõik midagi toovad. No nagu hambahaldjaski - ja sellest olevusest sai poiss teada lasteaiast. Ning kuidas me ütleme, et ja kallis, Kostivere lastel käib hambahaljas aga ümberkaudsetesse küladesse ta kahjuks ei tule... Ja hambahaldjas ei too kommi vaid suisa sularaha. Krooniajal oleks ta ilmselt toonud 1 krooni nüüd aga hoiaks kutt ilmselt väevõimuga hambaid suus kinni kui hambahaldjas vaid 10 senti peaks tooma. Ikka 1 eurot vaja. Esimese hamba puhul ta lootis salamisi, et haldjas toob talle 5 eurot... Ja siin ei ole rahajutust kasu, sest selle raha vahetab ju hamba vastu hambahaldjas mitte ema või isa. Jääb vaid üle rõõmustada, et meie maal see lihavõttejänkude levik ei ole massiline olnud ning ei pea õue täis peitma šokolaadist mune ning siis neid otsima minema, sest meie kutt kohe kindlasti otsida ei viitsiks, selle töö peaksime meie issiga ära tegema, et tema rahus siis pugida saaks.
Aga rahajuttu me ikka räägime edasi, et kuhu see kulub ja kuidas emme ja issi kah igasuguseid asju tahaks ja üldse, et mis elus tähtis on. Äkki lõpuks kui suureks saab ikka jääb midagi meelde...???