Karl Erik tegi täna õhtul teatavaks ühe oma mure, mida minagi tundsin lapsena. Ta soovis teada, et miks tema ei saa logopeedi juures käia. Kõik teised käivad (noh, tegelikult ju mitte KÕIK aga mõnest sõbrast piisab). Ja tegi üsna resoluutselt teatavks, et tema tahab ka minna! Ma täna ei jõudnud välja mõelda kuidas talle logopeedi vajalikkust ning tööülesandeid selgitada, ilma et teeks oma selgitusega liiga ta sõpradele. Tea, kas peaks ta logopeedile sebima, siis hundid söönud ja lambad terved?!

Pärle.

Piibe Marie vaatas loomapiltidega raamatut ja küsis - "Ksseen?" (ehk siis kes see on). Vastasin, et hobune ja küsisin mis häält hobune teeb? Vastuseks sain "Ikeikii!" (ehk siis kikerikii).

Kes ehib end võõraste sulgedega?

Kuna Piibe on suur reklaamide fänn ning Karl Erik vaatab neid kah hea meelega (et siis üles lugeda, mida tal kõike vaja on ning mida me kindlasti järgmine kord poest peame talle tooma) siis on meie pere silmi-kõrvu juba mitmendat õhtut jõudnud reklaam kus kahele kommitegelasele otsitakse nimesid. Võita saab hunnikutes kommi ja jne jne. Noh, eile hakkas siis Karl Erik nimesid mõtlema... tulid sellised kummalised ja suht fantaasiavaesed...nagu 6-aastasel ikka :P. Emme aga võttis kätte ja logis end arvutis vastavale lehele ning pani nimed ära tegelastele. Karl Erikule ütlesin kah, et mis nimed ma panin ja siis ta läks wc ukse taha issit asjast teavitama. Rääkis, et ME panime nimed ära, emme mõtles jänesele ja tema mõtles siilile nime. No ma siis tõstsin kah häält, sest olgem ausad, mõtlejaks olin ikka ainuisikuliselt mina aga kasu ei mingit. Karl Erik raius muudkui vastu kuidas tema selle nime välja mõtles...lõpuks hakkasin isegi mõtlema, et äkki tõesti....
Igatahes ma kujutan ette, et koolis lähevad nii mõnedki matemaatika teoreemid ja emakeele reeglid muutmisele, sest sellel kutil on oskus musta valgeks rääkida ning seda veel oma eriliselt veenval kergelt agressiivsel moel. Lihtsam on alla anda, mida muidugi ma ei teinud, sest ma olen kah päris kõva kivi aga arvan, et Karl Erik ise on kindel, et tema siilile nime pani. Vaidlust jätkub kauemaks!

Ma tõesti ei oska pealkirja sellele panna...

Karl Erik teatas (rohkem nagu Piibele), et meestel on noku aga naistel on mingi suvaline auk kust nad pissivad. Ja pepu on neil (naistel siis) nagu kassil - väike auk kust kaka tuleb.
Elutarkus missugune!

Pärle...

Karl Erik sai jõulude aegu maal olles ise esimest korda tikku tõmmata ja katlasse tuld teha. Pärast seda käis mõned päevad uhkusest pakatavana ringi ja muudkui teatas, et kange isu on midagi põlema panna.

Piibe Mariest

No nii, meie pisikese plika tegemiste kajastamine on unarusse vajunud. Aeg asja parandada! Piibe on nüüdseks siis 1-aasta ja 4-kuune. Ääretult toimekas preili! Paar nädalat tagasi hakkas ta huvituma ronimisest. Asi sai alguse sellest, et ta asjatas nagu ikka lastetoas ja mina toimetasin köögis ning kui mõne aja pärast teda kontrollima läksin siis istus Piibe venna voodis - nari 2-l korrusel! Oli vaikselt end sinna üles munsterdanud ja ülimalt võiduka näoga sorteeris riiulist asju, mida venna oli ära pannud, et õde kätte ei saaks. Ja siis hakkas pihta üks igavene toolide peale ukerdamine. Mõnikord jääb köögis tooli peale ronides pea laua alla kinni, siis ta karjub koleda häälega kuni ma ta lahti päästan sealt ning siis ta turnib edasi. Lisaks avastas ta paar päeva tagasi, et kui lastetoas alguses tooli peale ronida ja sealt edasi väikese öökapi peale, siis saab istuda kummuti peal ning aknast välja vaadata. See on tema lemmiktegevus nüüd hommikuti - voodist välja, potile ja siis kui hea ja kerge olla, siis kibekähku akna peale maailma uudistama.
Paar nädalat tagasi panime kokku ka Piibe titeka söögitooli, sest ta lihtsalt ei püsinud seal. Ning rihmad olid tema jaoks ilmselt eriline piinamisviis. Lisaks tundus, et alati kui me ta söögitoolist poole söögi ajal välja tõstsime ning ta sammud venna tooli poole sammus siis seal toolil maitses söök talle paremini. Nüüd siis istubki pisike piiga suurel toolil suure laua taga ning paistab päris rahul olevat. Ausalt öeldes olen rahul ka mina - suure kobaka tooli saime eest ära ning ruumi on köögis kohe palju rohkem!
Juba nii mõnelgi teisipäeval on meie käsutuses ka meie pere auto. Ning mitte ühtki autopäeva ei ole me siiani raisku lasknud lihtsalt kodus passimisega - ikka käime ennast nii linna peal kui valla peal presenteerimas! Ja Piibele meeldib autosõit väga. Kui ta hommikul jookseb mul porgandpaljana eest ära ning ei taha pesema tulla või siis riidesse panna siis autosõidu mainimine on võlusõna. Vutt-vutt ollakse kohe välisukse juures valvel :).
Lisaks abistab see väike tegelane mind mõningates kodutöödes. Eriti armastab ta pesumasinaga seotud toiminguid - panen musta pesu masuinasse ning pärast kisub välja, aitab pesukaussi tassida ning pesu kuivama panna. Ning kui kauss on tühi, siis täitsa omaalgatuslikult viib pesukausi tagasi vannituppa. Mul ei ole kunagi nii abivalmist last olnud! :D

 Võidurõõmus preilna peale oma esimest ronimist venna voodis vildikatopsi revideerimas.




Ning muidugi on ta ka suur lobasuu ning vägagi häälekas...noh tegelikult on seda ju kõik meie pereliikmed, väljaarvatud issi. Igatahes seletab ta pidevalt omaette midagi üritab sõnu järele öelda ning mõnest sõnast on lausa arugi saada - hea kujutlusvõime korral!

Kiri Jõuluvanale

Riskin siin nüüd vahelejäämisega aga arvan, et Jõuluvanal võib abi vaja minna seega riputan üles ühe väikese poisi kirja.

Ehk siis väga-väga on edasiseks normaalseks eksisteerimiseks vaja Lego Hero Factory´eid (koodid 6283 ja 6221) ning Madagaskar 3 ja Vaprakese multikaid. Angry Birds´i klotsimängu tahetakse kah aga üks teine Jõuluvana abiline juba valmistab seda oma töötoas :P .

Aga perepilt kirja all on ju imeline, eksole!? :D