Kui kaks täiskasvanud käivad päevast-päeva tööl ja laps lasteaias, siis loomulikult ei jõua keegi vahvatest olukordadest ülestähendusi teha. Kahjuks - peaks vist lisaks kokale ja koristajale, kunagi kui rikkaks saame, kirjutaja kah palkama...
Igatahes, meie poja magab oma 3. sünnipäevast saadik oma toas suure poisi voodis. Ümberkolimine läks valutult ning enamasti magab kutt ilusti terve öö oma voodis. Ainult nii 2 korda öö jooksul peab emme mööda kodu, kutt süles, ringi silkama ja poissi pissitama. Vahel on aga nii, et Karl Erik tahab poole öö pealt emme-issi voodisse tulla, kaisus on ju ikka nii mõnus olla. Sel nädalal ühel öösel toimus meie kodus Karl Eriku ja issi vahel järgmine dialoog:
KE (peale potil käimist): virilalt "Tahan teie voodisse".
Issi: veenvalt "Ei Karl Erik, oma voodisse lähed ikka".
KE: võimukalt "Issi, ära vaidle minuga!!!"
Issi:"Ei poja, me ei mahu..."
KE: "Ära vaidle!!!"
Ise oli poiss juba meie voodis ja käskis issil muudkui tasa olla ja mitte vaielda temaga.
Kuigi mu kõri oli jubedat moodi valus ja häält üldse välja ei tulnud siis oi, kuidas ma ikkagi naersin - muidugi vaikselt ja hirmsa valuga pooleks.
Lõpuks oli see ikkagi emme veenmisjõud mis Karl Eriku oma voodisse magama saatis - kus ta põõnas rahulikult hommikuni.
Grillihooaega alga!
2 päeva tagasi
1 kommentaar:
meil ka siiamaani mirtel aeg-ajalt hiilib meie voodisse. aga üks päev potsatas ta meie voodis maha ja siis küsis vihaselt: miks te nii kõrge voodi ehitasite, öelge kui te ei taha, et ma teie voodisse tulen ja siis ma ei tule. me olime päris üllatunud. tõepoolest me polnud ju öelnud et ei taha teda sinna, samas meelega me ju kõrget tornvoodit ka pole ehitanud.
Postita kommentaar