Issi oli alati selline kena pikk poiss, kaerajaanitantsu alustamise asendis.
Emme see-eest oli alati selline matsakas beib.
Ja kuna matsakas beib on alati punaste juustega, ega ma siis ei saa ju ka kellegi teise peale näpuga näidata. Üsna selgelt on kujutatud mind :(
Siin pilt võrdluseks - sellisena kujutas Karl Erik issit 2011. a. kevadel. Areng inimese joonistamises on olnud kolossaalne! :)
Võttes arvesse neid joonistusi ning seda, et kutt ühel päeval lihtsalt küsis, et emme, millal sa jälle peenikeseks saad ning kui ma siis väitsin, et ma ju olen peenike, suurt kõhtu enam ei ole, siis kukkus kutt itsitama ja ütles ihtsalt " EI OLE!" . Siis nüüd tegelen ma aktiivselt enese varasemasse vormi viimisega ning hoian pöialt, et lasteaias neid niipea oma perekonda joonistama ei panda. Ei tahaks sellise heinakuhjana kõigile vaatamiseks seal seina peal seista!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar