Olles aastakese oma elust pühendunud nii hinge kui ka kehaga oma linnupojale (ja ma olin ikka tõsine kanaema!!!) on nüüd siis tulnud aeg hakata natukese haaval tagasi võtma oma vabadust ning õpetada kullatükile iseseisvust ning hakkamasaamist ilma emata.
Niisiis, enam ei ole ma esmasba õhtul meeleheitel ning kolmaba õhtul inetu vaid hoopis kangelane neil õhtutel, sest vean end oma mugavast ja soojast ja turvalisest kodust välja ning lähen ... aeroobitsema!!!
Ja missest, et taas valutab suurem osa lihaseid mu kehas ning naerda ja kallistada on raske, rääkimata vägilase tõstmisest aga no krdi hea on kah ikka. Eriti siis see, et saab mõelda vaid endale. Pole sellist tunnet ammu tundnud...
Aga loomulikult ei jää kõik need naistekad vaatamata - milleks siis on loodud kordused? Ikka kodustele järgmisel päeval vaatamiseks!:)
Grillihooaega alga!
1 päev tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar