puhkus

Mul on puhkus. Üle pika-pika aja. Noh puhkuse algus oli ikka selline klassikaline - kogu elamine korda ja pesumasin muudkui undas ja aknad sai lõpuks puhtaks - pärast oli päike kohe kuidagi soojem ja eredam. Ja siis tuli laiskuseuss. Siis ma vedelesin ja lugesin ja magasin ja küpsetasin...
Eile võtsin siis end lõpuks kokku ja vedasin välja kõndima loodus näis helgem isegi päike võitles end pilvede vahelt piiluma. Ja nii ma siis sellele porisele ringile läksin, oi ma olin enda üle uhke. Ja lõpuks tasus kõik end veel kuhjaga ära - heinamaa peal nägin kahte rebast hiiri püüdmas. See oli selline tõsiseslt helge hetk ja nägu venis kohe ise naerule, see kuidas nad minust välja ei teinud ja muudkui hüppasid ja siis natuke aega kugistasid. Mis tuletab meelde, et meie vanapaks Tšambu on kah lõpuks täisvereliste kasside ridadesse astunud, nüüd ta juba teab mida hiirtega teha. Kui veel eelmisel aastal vedas ta igasuguseid elukaid meile uste taha - poolikuid sisalikke hiiri jne siis sel hooajal on ta aru saanud et need asjad on söömiseks. Võibolla on see elutarkus tulnud talle sellest, et hoolimata igasugu hõrgutavatest kassikonservidest, mida me talle koju kokku tassime, maitseb ta mõnda vaid keeleotsaga ning ülejäänu laseb südamerahuga halvaks minna. No ja egas me siis lollid pole, me lihtsalt ei osta ja ei pane talle süüa enam. Noh ja kui kõht ilgelt tühi on siis ju sööd hiirt kah...džunglistaarid sõid vaklasid ja prussakaidki...asi see nüüd kiskjal ühte pehmet sooja elujõust pakatavat hiirt siis süüa pole :).
Niiet meie kass oma 8 eluaasta juures kassistus. Emme on õnnelik!:)