soovidest

Karl Erikul oli 3-aastaselt suur soov - et emme kõht paksuks läheks. Ta küsis mingil ajajärgul seda jummala igal hommikul, et kas tita on juba kõhus ja sai muudkui eitava vastuse. Vahepeal jõudis kutt 4-aastaseks saada ning selle suure küsimise lõpetada, lihtsalt käis aeg-ajalt kõhtu kallistamas ja musitamas. Jõulude ajal siis sai talle öeldud, et tema suur ootamine on ära tasunud ning tita emme kõhus. Aga see ei olnud talle eriti huvitav - ta ootas ikka suurt kõhtu nagu raamatus piltide pealt näinud oli (ja vargsi neid pildikõhtusid ka silitanud kui keegi ei näinud).
Aga Karl Eriku rõõmuks hakkas emme kõht peagi kasvama, ikka suuremaks ja suuremaks. Ja siis ta tuli päris tihti ning lõi oma käed ümber kasvava emme ja kallistas ja musitas ja silitas seda suurt kõhtu. Kui me küsisime, keda ta tahaks, õde või venda, siis ta teatas suht kindlalt, et venda - siis saab ju poistemänge mängida! Aga kui öeldi, et sünnib hoopis pisike tüdruk, siis ega ta väga pettunud olnudki, hakkas kohe oma mänguasju vaatama ja otsima, mida õele anda. Kõik katkised mänguasjad otsis välja ja lubas õele anda!
Ja pärast lõputut ootamist sündiski Karl Erikule 2. augustil väike õde Piibe Marie. Kutt käis küla peal ringi ise tähtsust täis...ega iga päev suureks vennaks saada!
Igatahes on Karl Erik tore ja tubli suur vend, hoiab Piibel silma peal, kui emme peab korraks toast lahkuma, räägib Piibega, paitab ja kallistab.
Tihtipeale ajab ta Piibet ka unest üles, sest ta lihtsalt ei oska vaikselt rääkida kuid Piibe tundub leplik olevat. Ühel päeval kui ta taas Piibe äratas, siis lohutas ta piigat, et see ärgu muretsegu, Karl Erik läheb järgmisel päeval lasteaeda ja talle meeldib lasteaias - homme saad Piibe magada!
Niisiis väikese poisi suur soov täitus...