Parim sõber

Piibe Marie on leidnud endale sõbra. Võib vist julgelt öelda, et parima sõbra. Selleks on Jonn. Jonn kolis meie juurde lausa sisse, Piibe läheb mõnel õhtul temaga koos magama, hommikuti on hea see, et Jonnil tundub pikem ja põhjalikum uni olevat kui Piibel. Aga õige varsti, enamasti pesemaminekuajaks on ka Jonn unest ärganud ning pakub Piibele rõõmsalt seltsi. Õues liiguvad na käsikäes ringi ning kui emme peaks ütlema midagi, mis Jonnile ei meeldi, siis sosistab salakaval Jonn Piibele kõrva, et ta ennast karjudes pikali viskaks. Ja Piibele on sõber nii armas, et ta kohe teebki seda - väga häälekat kas või keset suurimat poriloiku või mudahunnikut. Toas laseb Jonn Piibel ka palju kisada ja nõuda ja maas aeleda. Küll siis kui Jonn KOHE süüa ei saa ning ka siis kui enam süüa ei taha. Siis kui peab potile minema või siis kui ei saa oma lemmiumultikat "Maša ja Karu" vaadata. Ja siis kui peab lõunaunele minema ja siis kui lõunaunest vaja ärgata. Ja peale lõunaund siis jälle kõik samamoodi nagu enne.

Jonn ei tahtnud mänguasju kokku korjata...

Emmele meeldiks kui Jonn tagasi oma koju koliks. Arusaadav kui ta vahel külas käib, emmel endalgi käib väikese Jonni emme külas mõnikord harva. Aga see sissekolimine on ikka väga ära väsitanud. Vahel tundub, et ka Piibe Marie on oma suurest sõbrast väsinud aga Jonn ei taha veel minna.

Piip ja Tuut

Asi sai alguse sellest, et emme tuli tagasi oma nädalaselt puhkusereisilt ning siis tuli issi tagasi 2-päevaselt tööreisilt ja emme mõtles, et nüüd on küll vaja neljakesi koos kuhugi minna ja midagi ette võtta, et pühapäeva suursündmuseks ei kujuneks taas koos koristamine. Noh - emme arvas, et õige koht kuhu minna on Piip ja Tuut Mängumaja. Nagu tellitult oli pühapäeval ka plaanis nende etendus "Piip ja Tuut Marsil".
Laupäeval oli Karl Erikul veel valla lasteetenduste näitamise päev - tema esines kah rebasena oma lasteaiarühma etenduses (pilti ei ole, sest emme pidi etenduse videosse võtma). Ja seal vahepaladena esinesid klounid Piip ja Tuut, kes Karl Erikule hirmsasti meeldised, seega oli otsus kindel - pühapäeval lähme klounaadile!

Karl Erik julge mehena sai klounidega trikitama kah lava peale peale etendust!

No ja pühapäeva hommikul me siis seal majas maabusimegi. Tore oli, lapsed askeldasid mängumajas ja siginat-saginat oli palju ning lõpuks tuli saal rahvast ääreni täis. Ning kui klounid lavale tulid, pistis Piibe Marie kilava häälega nutma! Ei aidanud kussutamine ja sussutamine, emme pidi vapustatud pisipiiga saalist välja viima. Niiet meie etenduseks oli hoopis pühapäevane sagimine Toompeal. Pärastpoole läksime küll tagasi ja saime ka pannkooke süüa kui Piibe hea isu katkestas ringisebiv Piip niiet pisipiiga hakkas häälekalt õue nõudma. Aga tore on see, et kui Piibe peaks kunagi imestama, et millest tema klounifoobia alguse on saanud, siis oskame me sellele kohe ja kenasti vastata!

Hella hingega karm kutt

Oli üks täiesti tavaline õhtu. Issi sättis Piibet voodisse viima ning emme (viimane nagu ikka) sättis end dušši alla minema ja Karl Erik sättis end diivanile oma beebipiltide albumit vaatama. Ega tal muidugi rohkem albumeid olegi, kõik pildid ju arvutis - aga see on hoopis üks teine lugu.
Ja kui siis emme sealt pesemast nii umbes 7 minutit hiljem ära tuli siis nuttis kutt lahinal diivanil ja ei saanud rääkida, muudkui kõõksus lihtsalt. Suure lohutamise ja lunimise ja veenmise peale (et no mida hullu siis nüüd ikka juhtus) läks kutt tagasi riiuli juurde (ise muudkui löristas nutta) võttis albumi ning hakkas lehti keerama. Kuni jõudis pildini, kus ta ise sellise väikese paksu põngerjana koos issiga pildi peal ning nende vahel istub Riki. Pani siis oma näpu Riki peale ning hakkas veel hullemini kõõksuma - tuli välja, et kutil kurb meel, et Rikit enam ei ole. Eks ma siis võtsin ta kaissu ja seletasin ja lohutasin - nii oma paarkümmend minutit. Tuletasime vahvaid asju meelde ning rääkisin lugusid Rikist. Lõpuks meie hell matšomees rahunes ning sai magama minna.

Karl Erik tegi täna õhtul teatavaks ühe oma mure, mida minagi tundsin lapsena. Ta soovis teada, et miks tema ei saa logopeedi juures käia. Kõik teised käivad (noh, tegelikult ju mitte KÕIK aga mõnest sõbrast piisab). Ja tegi üsna resoluutselt teatavks, et tema tahab ka minna! Ma täna ei jõudnud välja mõelda kuidas talle logopeedi vajalikkust ning tööülesandeid selgitada, ilma et teeks oma selgitusega liiga ta sõpradele. Tea, kas peaks ta logopeedile sebima, siis hundid söönud ja lambad terved?!

Pärle.

Piibe Marie vaatas loomapiltidega raamatut ja küsis - "Ksseen?" (ehk siis kes see on). Vastasin, et hobune ja küsisin mis häält hobune teeb? Vastuseks sain "Ikeikii!" (ehk siis kikerikii).

Kes ehib end võõraste sulgedega?

Kuna Piibe on suur reklaamide fänn ning Karl Erik vaatab neid kah hea meelega (et siis üles lugeda, mida tal kõike vaja on ning mida me kindlasti järgmine kord poest peame talle tooma) siis on meie pere silmi-kõrvu juba mitmendat õhtut jõudnud reklaam kus kahele kommitegelasele otsitakse nimesid. Võita saab hunnikutes kommi ja jne jne. Noh, eile hakkas siis Karl Erik nimesid mõtlema... tulid sellised kummalised ja suht fantaasiavaesed...nagu 6-aastasel ikka :P. Emme aga võttis kätte ja logis end arvutis vastavale lehele ning pani nimed ära tegelastele. Karl Erikule ütlesin kah, et mis nimed ma panin ja siis ta läks wc ukse taha issit asjast teavitama. Rääkis, et ME panime nimed ära, emme mõtles jänesele ja tema mõtles siilile nime. No ma siis tõstsin kah häält, sest olgem ausad, mõtlejaks olin ikka ainuisikuliselt mina aga kasu ei mingit. Karl Erik raius muudkui vastu kuidas tema selle nime välja mõtles...lõpuks hakkasin isegi mõtlema, et äkki tõesti....
Igatahes ma kujutan ette, et koolis lähevad nii mõnedki matemaatika teoreemid ja emakeele reeglid muutmisele, sest sellel kutil on oskus musta valgeks rääkida ning seda veel oma eriliselt veenval kergelt agressiivsel moel. Lihtsam on alla anda, mida muidugi ma ei teinud, sest ma olen kah päris kõva kivi aga arvan, et Karl Erik ise on kindel, et tema siilile nime pani. Vaidlust jätkub kauemaks!

Ma tõesti ei oska pealkirja sellele panna...

Karl Erik teatas (rohkem nagu Piibele), et meestel on noku aga naistel on mingi suvaline auk kust nad pissivad. Ja pepu on neil (naistel siis) nagu kassil - väike auk kust kaka tuleb.
Elutarkus missugune!