Piip ja Tuut

Asi sai alguse sellest, et emme tuli tagasi oma nädalaselt puhkusereisilt ning siis tuli issi tagasi 2-päevaselt tööreisilt ja emme mõtles, et nüüd on küll vaja neljakesi koos kuhugi minna ja midagi ette võtta, et pühapäeva suursündmuseks ei kujuneks taas koos koristamine. Noh - emme arvas, et õige koht kuhu minna on Piip ja Tuut Mängumaja. Nagu tellitult oli pühapäeval ka plaanis nende etendus "Piip ja Tuut Marsil".
Laupäeval oli Karl Erikul veel valla lasteetenduste näitamise päev - tema esines kah rebasena oma lasteaiarühma etenduses (pilti ei ole, sest emme pidi etenduse videosse võtma). Ja seal vahepaladena esinesid klounid Piip ja Tuut, kes Karl Erikule hirmsasti meeldised, seega oli otsus kindel - pühapäeval lähme klounaadile!

Karl Erik julge mehena sai klounidega trikitama kah lava peale peale etendust!

No ja pühapäeva hommikul me siis seal majas maabusimegi. Tore oli, lapsed askeldasid mängumajas ja siginat-saginat oli palju ning lõpuks tuli saal rahvast ääreni täis. Ning kui klounid lavale tulid, pistis Piibe Marie kilava häälega nutma! Ei aidanud kussutamine ja sussutamine, emme pidi vapustatud pisipiiga saalist välja viima. Niiet meie etenduseks oli hoopis pühapäevane sagimine Toompeal. Pärastpoole läksime küll tagasi ja saime ka pannkooke süüa kui Piibe hea isu katkestas ringisebiv Piip niiet pisipiiga hakkas häälekalt õue nõudma. Aga tore on see, et kui Piibe peaks kunagi imestama, et millest tema klounifoobia alguse on saanud, siis oskame me sellele kohe ja kenasti vastata!