emadepäeva järelkaja

Äratus "tähelilledega"

Tulevane pagar

Aina paremaks läheb...

Ega kõike tööd peagi ise tegema, vahepeal võib õpipoissi kasutada ja kamandada...

Vot mis välja kukkus - emadepäeva kringel, õnneks ikks päris mitte joonistatud nagu Karl Erik algselt soovis

Kes sõi, see kiitis ja sööjaid jätkus :)

tegemised

Kuna emme on viimastel päevadel nakatunud spordipisikust (üks ohtlikemaid pisikuid, mulle tundub) siis on väikemees pidanud omal käel ja issi järelvalvel hakkama saama. Eilsel suurepäraselt soojal õhtul läksid mehed aiamaale, noh et natuke aiatöid teha ja mängida ja loomulikult tegeleda eestlaste meelisajaviitmisega - grillimisega. Kahjuks juhtus seal ka pisuke õnnetus, suuremad tüdrukud ehmatasid kutti nii, et see lendas käega vastu kuuma grilli. Kui mina oma sporditegemiselt tagasi jõudsin, olid pisarad kuivanud ja poiss vapper. Teatas asjalikult, et kreemi tuleb peale panna ja siis saab korda. Ilmselt olin mina liiga kahtleva näoga, seega pidi kutt emmet rahustama, et pole ullu, onju emme, pole ullu. No mis sa ikka selle peale öelda oskad - targutasin kaasa, et pole ullu jah!

emadepäevajuttu

Reedel lasteaiast koju tulles teatas noorhärra mulle, et pühapäeval on jälle emadepäev(mõni päev varem oli lasteaias emadepäeva kontsert). Kinnitasin seda ning küsisin, et kas sa emmele midagi teed ka? Vastati kiirelt, et jah, kringlit ja sina teed pannkooke. Kuna mul pannkoogitegemine enamasti ei õnnestu siis üritasin välja vabandada, et ma ei oska korralikult teha neid, aga ka see polnud probleemiks, asi mängiti kiirelt ümber ning minul kästi kringlit teha ja Karl Erik teeb siis pannkoogid. Küsisin veel, et ehk teed emmele kaardi ka ja joonistad peale midagi? Mhmh, teen, ma joonistan sinna suure I tähe, teatati kindlalt. Ma muidugi ei osanud I-tähte emmega kuidagi seostada ning küsisin, et miks I tähe? Aga see on ju onu Innari täht! Mul pandi mõneks sekundiks suu kinni sellega, aga ütlesin, et tee ikka emme täht, et onu Innari oma pole vaja teha. Aga ma ei tea milline on emme täht, öeldi mulle. Ma siis ütlesin, et tee E-täht sõnast emme, et kirjutadki selle. Sellega oldi nõus ning vestlus lõppenud. Mõne minuti pärast kostus tagaistmelt, et jajah, ma teen veel suure U tähe ka sinna. Miks, see jäigi mul teada saamata kuna ta ei teadnud seda ise ka.
Kõigest nendest suurtest plaanidest sai teoks ainult see, et ma küpsetasin pühapäeval kringlit.

diilimees

Vanaisal on binokkel, mis Karl Erikule meeldib - nädalavahetusel muudkui käis sellega ringi ja vahtis kõiki asju, ka toas. Siis hakkas kauplema, et vanaisa binokli talle koju laenuks annaks. Ei antud. Siis läks kutt onu Aare juurde ja küsis kas temal on binokkel kodus, onu Aare, aus mees, vastas pahaaimamatult et ikka on. Ja egas siis tähtis ei ole, milline binokkel käes vaid peamine on, et oleks üldse binokkel, siis rääkis Karl Erik salaplaani välja, et suvel tuleb vanaisa onu Aare juurde ja tervitab teda ning annab oma binokli onu Aarele ja siis onu Aare annab enda binokli Karl Erikule. Ja oligi diil tehtud.

puhkus

Mul on puhkus. Üle pika-pika aja. Noh puhkuse algus oli ikka selline klassikaline - kogu elamine korda ja pesumasin muudkui undas ja aknad sai lõpuks puhtaks - pärast oli päike kohe kuidagi soojem ja eredam. Ja siis tuli laiskuseuss. Siis ma vedelesin ja lugesin ja magasin ja küpsetasin...
Eile võtsin siis end lõpuks kokku ja vedasin välja kõndima loodus näis helgem isegi päike võitles end pilvede vahelt piiluma. Ja nii ma siis sellele porisele ringile läksin, oi ma olin enda üle uhke. Ja lõpuks tasus kõik end veel kuhjaga ära - heinamaa peal nägin kahte rebast hiiri püüdmas. See oli selline tõsiseslt helge hetk ja nägu venis kohe ise naerule, see kuidas nad minust välja ei teinud ja muudkui hüppasid ja siis natuke aega kugistasid. Mis tuletab meelde, et meie vanapaks Tšambu on kah lõpuks täisvereliste kasside ridadesse astunud, nüüd ta juba teab mida hiirtega teha. Kui veel eelmisel aastal vedas ta igasuguseid elukaid meile uste taha - poolikuid sisalikke hiiri jne siis sel hooajal on ta aru saanud et need asjad on söömiseks. Võibolla on see elutarkus tulnud talle sellest, et hoolimata igasugu hõrgutavatest kassikonservidest, mida me talle koju kokku tassime, maitseb ta mõnda vaid keeleotsaga ning ülejäänu laseb südamerahuga halvaks minna. No ja egas me siis lollid pole, me lihtsalt ei osta ja ei pane talle süüa enam. Noh ja kui kõht ilgelt tühi on siis ju sööd hiirt kah...džunglistaarid sõid vaklasid ja prussakaidki...asi see nüüd kiskjal ühte pehmet sooja elujõust pakatavat hiirt siis süüa pole :).
Niiet meie kass oma 8 eluaasta juures kassistus. Emme on õnnelik!:)

pilte tillusõidust

Teel finishisse


Hambad pingutusest ristis


Start

tädi Malle

Laupäeva hommikul meelitasime Karl Erikut sööma teatega, et peale sööki läheme külla. Oi Karl Erikule meeldib külas käia, eriti veel kui ta kuulis, et tulevad ka vanaema-vanaisa ja onu Aare-tädi Anneli. Küsis igaks juhuks kiiresti veel üle, et kas Mirt kah ikka tuleb ja kui jaatava vastuse sai siis oli väga õnnelik - talle lihtsalt meeldivad kõik need eelpool loetletud inimesed väga - viimase aja lemmikuks on ntx kujunenud Mirt.
Siis aga tulid küsimused, mida mina üritasin vältida - kellele külla minnakse ja miks.
Noh ja kui ma siis ütlesin, et me lähme tädi malle sünnipäevale, siis teatas kutt, et tema ei tule. Ta oli nõus isegi üksi koju jääma (pimedani) aga teatas väga resoluutselt et ta ei tule.
Lõpuks otsisin siis kapist välja uued teksad ja uue särgi ning vesti ja meie väike edevuse hunnik tahtis neid niii väga selga panna, et nõustus kaasa tulema.
Kohale jõudes hoidis kutt madalat profiili - igaks juhuks ei rääkinud kellegagi. Varsti hakkas siiski küsimustele vastama, isegi tädi Malle omadele. Ning siis juba seletas laialt oma uutest legodest ja tagasihoidlikkusest ei olnud enam jälgegi.
Edukalt kodus tagasi olles teatas Karl Erik issile, et ta ei kartnudki tädi Mallet ja tädi Malle ei rääkinud üldse kõva häälega ja tädi Malle ei hammustanud kah teda.