eksperiment

Vist on kõige õigem seda tegu sellise nimega kutsuda - eksperiment. Nimelt siis tegu, mis on nädal aega meie kodus kestnud ning tõenäoliselt saab veel jätkuma sinnamaani kuni Karl Erik oma elu peale kolib... Lihtsalt eelmisel esmaspäeval sai mul kõrini rääkimisest (kes oleks seda võinud arvata! :O) ning ma asusin tegutsema. Karl Eriku voodialune oli täis kõikvõimalikke asju - seal oli ajakirju, legosid, autosid, muid mänguasju, raamatuid, prügi ja pahna ning korralikke tolmurulle, sest see hunnik oli seal seisnud juba pikka aega. Ma siis võtsin kätte ja likvideerisin kogu segaduse...otsejoones keldrisse! Tuppa jäid vaid raamatud ja pusled ja ajakirjad. Tuba tundub kohe palju suurem olevat!
Õhtul lasteaiast tulles oli kutt kuri küll. Nuttis ja märatses natuke oma toas, põhiline mure seisnes selles, et reedel on lasteaias mänguasja päev - lapsed saavad oma asja kaasa võtta - ning jama oli tema arvates vaid selles, et tal pole midagi kaasa võtta ja siis ei anna ka teised talle oma asju mängimiseks ning ta peab terve päeva üksi istuma ja ei saa kellegagi mängida! Tegime siis diili, et kuulab sõna ja teeb neid asju mida palume kiiresti, venitamata ning esimesel ütlemisel, siis ehk on võimalik miskit reedel kaasa võtta.
Noh, üle kivide ja kändude see kokkulepe meil läks, pidevalt pidime meelde tuletama, mida ta tegema peab ja mida teha lubas aga reedel sai ta oma Hero Factori mehe kaasa võtta.
Vahemärkusena võib öelda, et kui tavaliselt oli Karl Eriku esimene küsimus koju laekudes, et kas ta kellegile külla võib, siis sel nädalal ei küsinud ta seda kordagi - polnud asju mida ise kaasa võtta ning küllaminemise tuhin kah sedasi kadunud. Kutt vaatas oma ajakirju ja koolieelikute tööraamatuid, lahendas neist ülesandeid ning mängis issiga lauamänge - igati tervitatav vaheldus.
Nädalavahetusega aga suutis ta oma toas uue sodikuhja tekitada - raamatud, ajakirjad, pusled, paberid-pliiatsid... taas segadus, mida ta siis koristada ei saanud terve pühapäevase päeva, sest ta oli väsinud ja lõi jala ära ning ei saanud longates koristada jne jne...
Ja homme seisab siis minul taas ülesanne ees - laialivedelevad asjad kokku ning keldrisse. Tõenäoliselt on meil kutil varsti tühi tuba aga eks kevad tulebki juba vaikselt lähemale ning lapsed saavad rohkem hakata õues olema :)
Ja meie kokkulepe seisnes selles, et Karl Erik kuulab sõna ning siis saab asjad tagasi, kuid teda tundes võib öelda, et ta ei ole võimeline peale oma mõtete eriti kedagi-midagi kuulama siis ilmselt jäävadki need asjad keldrisse ning ma võin rahulikult hakata neile uusi omanikke otsima :).