Ja ühel heal hetkel ta meil niiviisi istuski!
Pisike melomaan.Noh, ühel hetkel hõikas Karl Erik mind teisest toast - emme tule vaata kuidas Piibe istub - nagu inimene! No ja oligi täitsa inimese moodi :). Lisaks istumisele õppis tibin ka käputamise ära - niiet ei mingit roomamist enam - see on tittedele! Ning lisaks on vaja nüüd end igale poole püsti upitada ning otse loomulikult tähendab see oma pea ära löömist või siis ümber kukkumist ning pidevat virinat. Ja nii tore on kiiresti-kiiresti emme juurde vudida ning siis püksisäärest kinni krabada ning vigina saatel hakata end üles vedima või siis pigem emmel pükse maha tirima - üks on kindel, nii saab alati sülle!
Ühtlasi ei lase uued põnevad oskused enam magama jääda-magada. Eile õhtul oli Piibe väga väsinud ning peaaegu suikumas kui otsustas end kõhuli keerata ning viuh see uni läinud oligi! Sest nagu ennist mainitud - kõhuli enam olla ei kõlba - kohe vaja end käpakile ajada ning sealt otse loomulikult istesse ning siis mööda voodiäärt on tarvis end püsti ajada ning vahet ei ole, et jalg veel spagetti meenutab - kui kukkuda ja haiget saada ning kõvasti karjuda (hilja õhtul kui normaalsed inimesed magama suiguvad), siis emme tuleb ja võtab kindlasti sülle!
Nii me elame. Ning kuna õpetajad streigivad ning lasteaed kinni siis on kodus veel ka Karl Erik, kellel pole ühtegi mänguasja. Aga tuleb tõdeda, et ta on üllatavalt tubli ja ei käi kogu aeg rääkimas kui igav tal on ning midagi teha pole (seda ta tavatses korrutada siis kui tuba kõikvõimalikke mänguasju täis oli).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar