Tihedalt toimuvad tasakaalu harjutused - tibi laseb mõlema käega tugedest lahti ning seisab täitsa ise. Köögisahtlid vuhisevad pidevalt lahti ning muidugi leiab ta neist üles just need relvad, mida ta puutuda ei tohiks. Seega käib meil kerge kolimine - kõik alt kuhugi üles, kus aga ruumi on.
Kuna meie maja ümber askeldavad juba paar nädalat võõrkeelt kõnelevad valjuhäälsed onud, siis rõdul magamisest ei tule kohe midagi välja. Samuti ei taha tibin voodis päevasel ajal magada. Niisiis treenib emme oma jalalihaseid (mis aeg-ajalt hirmsalt valutama kipuvad) ning kärutab iga päev 2x1.5 tundi mööda küla ringi. Kuna suure osa päevast peab väljas olema ning miskit kodus teha ei jõua siis emme üritab kärutamisest ikka treeningu teha, et õhtul ei peaks end taas tunniks kodust välja ajama ning liikuma minema. Raske on, aga laps saab vähemalt rahulikult magada ning riided sobituvad kah natsa paremini juba selga :).
Ka võõrastamine käib Piibel täie hooga - ntx naabritädisid, kes teda varem hoidnud on ning kelle jaoks alati üks ilus naeratus varuks oli põrnitsetakse äärmiselt kahtlustava näoga ning no kui keegi peaks talle veel näpu külge julgema panna siis on kisa lahti. Samas akna taga ringi toimetavatele ehitusonudele demonstreerib ta küll äärmiselt ilusat ja laia naeratust - nii väike ja juba tõeline naine :).
Ja muidugi käib täie hooga emme küljes kinni rippumine. Mööda emme jalga on vaja muudkui üles kribada ning siis seal võdiseda ja kriisata ja vajadusel ka nutta, peaasi et sülle saaks. No ja enamasti saab kah.
Kiisust on jätkuvalt tohutut rõõmu ning vahel saab emme paar sekundit vabadust, et nt sokid jalga tõmmata või klaas vett juua kui kiisu juhtub mööda minema. Paar korda on Piibe ka kiisult küünega saanud aga tundub, et see ei vähenda rõõmu ja mõnu, mida pakub oma pisikeste ilaste sõrmekeste surumine kiisu karvadesse ning siis tõmbamine...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar