6 kuud või pool aastat?

Viimasel ajal on tibin oma puristamist ja lalinat hakanud saatma käevehkimisega. Võibolla on asi selles, et külastasime eesti-itaalia segaperekonda?

Tänahommikune rõõmus sünnipäevalaps.

Selline ta meil siis enamuse ajast on - käpakil.


Noh, Piibe on nüüd jõudnud ikka, mida saab juba aastates mõõta - pool aastat. Ei saa öelda, et aeg on märkamatult läinud kuid suhteliselt märkamatult siiski :).
Igatahes on ta olnud väike rõõmurull ning hirmus leplik laps. Tänase päeva kingituse tegi ta endale ise - 2 alumist hammast on oma teravad servad igemetest välja ajanud! Emme läks suts pööraseks lausa neid teravikke sõrme all tundes :P.
Paar nädalakest olen tibinale lisatoitu maitsta andnud - kõrvitsat ja siis suvikõrvitsat. Täitsa kenasti on selle vastu võtnud ning suurem osa söögist on ikka kõhtu läinud mitte nagu Karl Erikuga omal ajal kui suurem osa sööki tuli põlle pääle. Ning plika suhtub lusikaga söömisesse suurema huviga.
Suurt huvi ja rõõmu pakub Piibele Karl Erik. Nägu venib alati naerule kui suurt venda näeb ning Karl Erikule meeldib Piibe samuti väga. Üha rohkem tahab ta temaga tegeleda ning õnneks on Piibe päev-päevalt tugevam ja asisem, et võib kutil lasta sehkendada temaga. Loomulikult järelvalve all. Igatahes on nüüd Piibe õueriietest lahtiriietajaks Karl Erik ning Piibe vahib talle siis suu sisse ja naeratab lõputult.
Tibin on hakanud käpuliasendisse tulema viimastel nädalatel. Ikka põlvedele ja küünarnukkidele üha tihemini ning oma mängumati peal tiirleb ja pöörleb kah ringi ning vahel liigub (siis kui kedagi nägemas pole) ühest mati otsast teise - kuid keegi ei tea kuidaspidi ta seda teeb...
Samuti harjutab hoolega kõhu pealt selili minekut.
Hetkel ei ole veel ka võõristamist tekkinud, mis on tore sellepoolest, et Piibe on meil laps keda kasvatab ja hoiab pool küla :) Noh, tglt on see natuke liialdus aga kõik meie trepikoja naised (3) on tal silma peal hoidnud - kas siis rõdul magamise ajal või kohe lausa ärkvel oleku ajal temaga tegelenud. Ning samuti hea naabrinaine teiselt poolt seina.
Magab ta nüüd 2 päevaund ning ikka õues. Hirmsate külmakraadide pärast üritasin teda ühel päeval tuppa magama panna ja ta jäigi - täpselt pooleks tunniks! Ning siis oli uni läinud ning enam teda magama ei saanud. Seega - mässin sisse ja panen õue, magab väga hästi ning on pärast rõõmus ja roosa.
Öösel magab kenasti, sööb (ma ei tea mitu korda) ning laseb üldiselt meil kõigil kenasti end välja puhata.
Nii et hea ja armas laps. Loodame, et ka järgmised 6 kuud sellised lihtsad tulevad!!!