...plika läks liikvele...

No nüüd siis on käes see aeg, mida pikalt on harjutatud ning proovitud. Täna roomas Piibe mööda elutuba ringi ning oli juba praegu üsna käbe. Eriti meeldivad talle juhtmed - parasjagu oli mul käsil pesu triikimine ning triikraua juhe sahises vastu maad - selle peale tehti paar jõulist jalatõuget ning osavad näpukesed juba klammerdusid, nagu buldogi lõuad, juhtme ümber. Päris tegu oli seda seal higisest käest kätte saada.
Järgmisena märkas ta kitarrivõimujuhet - ja teises toaotsas ta oligi ning teritas oma ilusaid hambaid selle peal kuni emme kogu lõbu rikkus.
Käpakile ajab ta end kah jätkuvalt - võtab sellise kätekõverduse tegemise asendi sisse ja siis kukub kriiskama. Noh nagu sportlased pingutuse ajal röögivad, nii tundub ka Piibe oma karjumisest jõudu saavat. Ning kui juba tükk aega on sedaviisi olnud siis hakkab virisema ja nuttu tihkuma, eks see ole ju ka väsitav tegu kuid kui sellisesse kõrgusesse on jõutud, siis tundub päris alandav olevat tagasi kõhuli lasta. Ta siis undab päevad läbi...
Ja loomulikult tuleb minul hakata asju põranda lähedalt ära korjama. Täna revideeris plika juba ka raamaturiiulit, niiet esimene "korrus" tuleb raamatutest tühjaks teha...
Küll oli hea aeg, kui ta vaikselt ja rahulikult paigal oli ja mängis...