...ikka inimesi mööda...

Piibel on tema esimene päris oma haigus. Väljendub see palavikus. Ja tegelikult on plika nagu plika ikka - ainult veel vaiksem ja ei naerata nii palju. Süles tahab rohkem olla ning öösel on pidevalt lohutust vaja. Palavik pani tibina isegi päeval toas magama. Öösiti aga teeme tunnike öökulli - kui nina on kinni siis ju teadupärast mõnus magada ei ole. Nii arvab ka Piibe, kes juba mitmendat ööd suurest magamisest natuke puhkust tahab - nii kella 4 paiku öösel. Nii me siis istume köögis, emme arvutis ja beebi oma surisevas lamamistoolis ning varsti tuleb uni taas ning murrab pisikese piiga. Ja vaikse lapsega ei ole öösiti üleval olemine eriline kunsttükk. Hullem oleks ju kui ta nutaks ning ka kilkamine (mida ta eriliselt armastab) ei oleks eriti viisakas.