7 kuud

Täna siis poisi 7-kuu sünnipäev - mitte et me neid peaks - aga eks emad ikka loevad kuid ja meenutavad sisimas sünnitust. Aga mingit piduvärki küll pole, isegi kooki mitte, sest rannahooaeg terendab nii emal kui isal:P
Täna siis käisime Karl Erikuga arstitädi juures sutsu saamas. Nagu ikka tulid korraks pisarad silma ning demonstreeris ka oma hääleulatust aga seda kõike vaid hetkeks.
Viimased 2 nädalat on meie pere elanud liikumise tähe all. See ei tähenda seda, et pakime oma kodinad kokku, surume end autosse ja kimame ringi. Ei. Hoopis poja on iseseisvunud ning tuiskab mööda elamist ringi põrgates vastu diivanit, seinu, uksi, toole, laudu jne., jne. Ning see kõik toimub pideva virina saatel ning mulle on jäänud kahtlane tunne, et poisile lihtsalt meeldib oma häälekõla kuulata.
Ka sahtleid ja kappe on vaja käia revideerimas - eile näiteks otsustas hakata otsima endale muusikamaitset - tiris aga võimalikult palju cd-sid kapist välja ning siis hakkas hambaga järele proovima.
Ja kass vaeseke ei saa enam üldse kodus olla, kohe on poiss tal juures ja haarab oma väikese higise rusikakesega karvadest kinni ning sikutab:) Ja mina pidin kõik oma kokaraamatud ja ajakirjad riiulist ära tõstma, sest poja leidis, et pole vaja neist midagi süüa teha, ajakirjad ju maitsevad ka ise päris hästi!