areneme ikka

Poja hakkas eile rääkima. Kahjuks mõistab seda, mis sealt suust välja tuleb küll vaid tema ise aga see pole ju kokkuvõttes oluline. Ja meie suust kostub see põnnile tõsiselt naljakana, sest nii kui meie üritame temaga jutule saada, tema enda sõnu kasutades - mis on siis äpää-äpää-bää - nii hakkab kutt kohe laginal naerma.
Paistab, et teineteise mõistmiseni on meil veel pikk maa aga eks siis ma pakun talle niikaua seda lõbu, et üritan tema keeles rääkida ning ajan poisi südamest naerma.